Financial Analyst: Eesti valimised ja suurendada avaliku sektori investeeringute kasv

Investeerimine haldamise ja töökorralduse, ettevõtlust ja sobivat tarbimismaks, tööjõu kättesaadavus ja oskusi kohalike ettevõtete ja rahvusvaheliste tarneahelate lisaks osalevad üks olulisemaid tegureid, mis aitavad majandust kasvama.

Kuid üha enam sõltuvaks välisnõudluse Eesti majanduskasv: eksport moodustab 80 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Nii et see on pikk nimekiri, mis mõjutab kasvu – see on osa sellest, mis me saame mõjutada, kuid mitte kulul välisnõudlus.

Kuigi investeeringute avaliku sektori vähenes viimase nelja aasta jooksul, või väga tagasihoidlik kasv oma osa SKP on ELi kõrgeim (samuti eelmisel aastal, viis ja kümme aastat tagasi, omamoodi). Seega avaliku sektori panuse investeeringute kasv oli suhteliselt suur võrreldes teiste riikidega.

Korralikult tehtud investeeringute aitab majanduse kasvama

Riiklikud investeeringud suurenevad lühiajalist negatiivset mõju riigieelarvele, kuid kui nad aitavad suurendada tootlikkust ja majanduslikku aktiivsust ja parandada maksude kogumist, pikaajalise silmas positiivset mõju avaliku sektori investeeringute.

Avaliku sektori investeeringud kipuvad olema kõige raha laenamine enam mõjutanud ehitus, vaid ka ergutavad erasektori laiemalt, sest näiteks infrastruktuuri ehitamine seoses erinevaid lisateenuseid. Pikemas perspektiivis suurendada investeeringuid haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevuse ning suurendada majanduskasvu elus.

Kui suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuri on parandada tööjõu liikuvust. Üldiselt on olemas oht suurendada avaliku sektori investeeringuid SKP ja luua töökohti. Aga nad ei asenda struktuurireforme majanduses.

Positiivset mõju mitmed tingimused

Riiklikud investeeringud on positiivne mõju, kuid mitmed tingimused: (1) tsükli faasi investeeritakse ja kui suur vahe tegelike ja potentsiaalse SKP (2) mõju valitsussektori investeeringud ja (3), kuna need investeeringud rahastatakse.

Tema valitsus võtaks arvesse investeeringute, majandus on tsükliline. Kui majanduskasv on väga nõrk ja võib langeda kuni ebasoodsate turutingimuste suuremaid investeeringuid riigi või kohaliku omavalitsuse tellimusi sulgeda võlli ja lisada rohkem teostatav. Vastupidisel juhul, kui majandus on ülekuumenemise oht, et valitsus peaks aitama vähendada oma investeeringuid majanduse jahtumisel.

Vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi, investeeringuid avaliku sektori SKP suureneb mõju tugev majanduskasv aeglaselt. Kiire majanduskasv ei ole veel riiklike investeeringute kasv on oluline täiendav kasu. Aeglane majanduskasv veelgi kiirendada majanduskasvu riiklike investeeringute suhet SKPsse on suurem kui nende rahastamise väikelaen tagatiseta kaudu võla (muidugi see sõltub sellest, kuidas tootlikud investeeringud).

Kiiret kasvu, aga ei ole sellist stabiliseerivat toimet. Kui vaja rahanduse teha valida maksude tõstmise või võla suurenemine valitsuse investeeringud, mis toetavad laenu majanduskasvu stimuleerimiseks tfbank väikelaen tervikuna on tugevam kui kasv rahastatakse maksudest investeeringud. Teine küsimus on muidugi, kui me tahame ja kuidas me tahame suurendada riigivõlga Eestis.

Sõltuvust välistest allikatest Maksutulu

Kuna ta ei olnud viimase 20 aasta jooksul samadel süsteemi riiklike investeeringute osas. investeeringud avaliku sektori kasvanud juba enne valimisi, samuti kõrge majanduskasv sel ajal (enne majanduskriisi).

Majanduskasvu aeglustudes aastatel 2013-2016, riiklike investeeringute aeglustada või isegi langenud, samas kui majandus vajab täiendavat toetust soodne kiirlaen valitsuse lepinguid. Üks põhjus on kaotus riigi maksutulu, näiteks 2004-2007, suurenes maksutulude riigi ja kohalike eelarvete keskmiselt 17 protsenti 2013-2016, kui oli vaid kaheksa protsenti.

Riiklikud investeeringud sõltub palju välisfondid, peamiselt Euroopa Liidu vahenditest. Viimase kümne aasta jooksul on rahandusministeeriumi välise ressursid on keskmiselt viiendiku (22 protsenti võrreldes eelmise aasta üheksa kuni 36 protsenti) riiklikke investeeringuid. ELi vahenditest, ei kogu ELi eelarvest ajavahemikuks oli stabiilne.

Näiteks mai lõpus käesoleval aastal, on riik teinud makseid ELi eelarve aastateks 2014-2020 struktuurifondide vaid 11 protsenti, samas kui osa projekti rahalise suutlikkuse üle poole (54 protsenti). Seega lähitulevikus peaks olema rohkem toetust ELi investeerimisfondide saavutada majanduses.

UK-out teeb vähe net panus ELi eelarve ja toetusesaajate nimekirja. Sam Brexit Eesti on endiselt olemas ei ole netopanustajana. Aga me üle piiri ELi keskmisest 75 protsenti SKP (elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel), mis vähendab eelarve uue perioodi eraldatud struktuurifondide maht Eestis. Seetõttu peame arvestama aja järgmisel majandusaastal vähem ELi vahenditest.

See võib suurendada survet palkade

Eesti majanduskasv toetas tugev välisnõudlus taastub. https://www.cartierwomensinitiative.com/jury/karoli-hindriks Esimeses kvartalis kiiremini viimase viie aasta jooksul vähemalt lühiajaliselt ja prognoositav kasv on oluliselt paranenud.

Eesti majandus on kitsas koht, kuid oleme saanud üha enam jäik tööturg – vähene auto väikelaen tööjõu ja vabade töökohtade arv on suurenenud viimase kaheksa aasta kõrgeim. Palgakasv on aeglustunud, kuid väga kõrgel tasemel, ja tööjõukulud on ikka veel liiga kõrge. Nagu avaliku sektori investeeringud erasektoris, mitte-turul võib kunstlikult kiirendada taastumist palk.

Kuigi otsest mõju ettevõtte (kõige) ehitus, saab üle palgasurve kui teistes tegevusvaldkondades ja kasumlikkust ettevõttele taas suurendada võimalus jälgida ostuhinna ja müük on alles hakanud paranema.

Palgatõus võib osaliselt vähendada negatiivset mõju ettevõtte kiiremini oodatust müügi kasvu.